Kuigi paljud eestlased hakkavad veebruaris pigem kevadet ootama, otsustasid matkajad Kätlin Nedo ja Hans Markus Antson hoopiski talvele veel enne lõppu vinti peale keerata ning võtsid ette 15-päevase polaarmatka Riisitunturi rahvuspargis Lapimaal. Enne, kui kuumast suvest unistama hakkame, sukeldume koos Hansu ja Kätuga nende lumisesse seiklusesse ja vaatame üle kõige olulisemad talvised matkanipid. Kogu inspiratsiooni ja tarkust oma talvematka planeerimiseks.
HANS: Talvematk ei erine suuresti suvel matkamisest, sest väga paljud toimetused on sarnased, kuid siiski on oluline talvel matkamine põhjalikumalt läbi mõelda, sest ekstreemsetes oludes viibides võivad olla tõsisemad tagajärjed.
- Riietuda tuleb vastavalt vajadusele!
- Enne magamiskotti minekut peab endal olema soe!
- Ainult väga soojast magamiskotist ei piisa, maapinnast tuleb isoleerida õhk hea madratsiga!
- Söö kaloririkast toitu, siis on kehal, mida põletada ja ei hakka külm!
Kahe nädalaga mõttest teostuseni
HANS: Selle piirkonna külastamisest olen unistanud juba peaaegu 10 aastat, kui nägin esimest korda teiste Eesti loodusfotograafide fotosid lume raskuse all ägavatest puudest. Ka Kätliniga oleme vähemalt kolm aastat rääkinud, et võiks Lapimaale reisile minna. Küll aga antud talvematka idee tuli väga eksprompt. Pidime Eestisse talvematkale minema, kuid soovitud piirkonnas praktiliselt lund ei olnudki. Siis ütles Kätu, et läheks Lapimaale ja nii kaks nädalat hiljem leidsimegi end lumiste kuuskede vahelt!
KÄTU: Mina isiklikult enne matka veel ei osanud väga ette kujutada, kuidas see elu seal siis ikkagi välja hakkab nägema ja kuidas külmaga toime tulen. Samas ei olnud ka mingeid hirme, olime ju varasemalt talvel telgis ööbinud ilma probleemideta. Aga jah, teine asi ongi elada 24/7 õues külmas, ilma et üldse sooja tuppa saaks.
Esimesed virmalised ja kaelani lumes
HANS: Esimene päev pakkus meile juba tõeliseid miinuskraade (öösel oli kuni -24C), ilusa loojangu ja öösel virmalisi. Siis oli meil pooleteist nädala jagu pilves ilma ja reisi lõpus veel kolm selget ööd. Kahel neist olid väga tugevad virmalised ja mõlemad korrad sai terve öö üleval oldud ning virmalisi pildistatud.
KÄTU: See talvematk oli meil tõesti kõige ekstreemsemates ilmatingimustes matk. Alustades sellest paksust lumest, mis mõnes kohas oli lausa kaelani. Õnneks kaelani lumme me ei vajunud, sest meil olid jalas räätsad, mis meid enam vähem lume peal hoidsid. Matka esimese öö külmakraadid muutsid meie seikluse alguse tõesti vägagi ekstreemseks. Kraadid kõikusidki igapäevaselt -10 kuni -26 kraadi vahel.
Kuid lisaks külmale pidime toime tulema ka tuule ja niiskusega, sest Riisitunturi ongi tuntud oma suurte küngaste poolest. Eestlaste jaoks tegelikult täitsa mäed juba, minu jaoks vähemalt. Tänu külmale ja niiskusele on seal ka kõik puud paksu lume- ja jääkihi all, kõige võimsam vaatepilt, mida ma näinud olen! Kui nüüd veel sellest uskumatust ilust rääkida, siis nägin ka oma esimesed virmalised ära just Lapimaal! Need täitsa esimesed virmalised olid päris lahjad võrreldes sellega, mis järgnevatel päevadel nägime, nii-nii võimas ja imeline kogemus!
Erilised tavalised rutiinid
HANS: Kuna matkates oled loobunud igasugustest mugavustest, siis on oluline kanda hoolt oma esmavajaduste eest ja eks need tegevused sisustavadki suuresti matkapäevi. Ühest küljest võib öelda, et matkamine on väga rutiinne tegevus, sest iga päev tuleb teha samu tegevusi:
1. Hommikul ärgates keedan lumest vee ja teen valmis pudru. Siis sööme hommikust.
2. Kätu pakib magamiskoti ja matid kokku. Paneme kokku telgi ja pakime kelgud.
3. Matkame räätsadega uude piirkonda.
Sellel matkal me kilomeetreid ei lugenud ja matkamisele kulutasime vähem aega, sest vaated olid niivõrd ilusad ja valget aega oli ainult 6 tundi. Mina soovisin valget aega ka pildistamiseks kasutada. Samuti valmisid meil matkast vlog’id, kus jagasime matkanippe, seega vajasime päevavalgust vlog’ide ja videote filmimiseks.
5. Uude kohta jõudes seame üles telgi.
6. Kätu teeb korda magamistoa ja mina keedan samaaegselt joogivee ning vee lõuna- ja õhtusöögi jaoks. Lumest vee keetmine on äärmiselt aeganõudev tegevus ja võtab päris palju aega.
Muidugi on veel erinevaid tegevusi nagu lõunapauside tegemine ja vahepalade söömine. Selgete ilmade korral virmaliste, päikesetõusude ja -loojangute pildistamine.
Hea varustus ei ole piisav
HANS: Matkamise puhul (eriti sellistes ekstreemsetes tingimustes) on oluline hea varustus, kuid isegi olulisemad on teadmised ja oskused oma varustust kasutada.
KÄTU: Külmaks olime küll korralikult ette valmistunud: kihilised ilmastikukindlad riided, -30°C sulest magamiskott, 4-hooaja telk, soe toit olemas. Ja muidugi peab ka tahtmist olema, et hakkama saada.
HANS: Talvel looduses viibimise kohta levib tihtipeale arvamus, et tuleb panna selga kõige paksemad riided, kuid tegelikult on oluline riietuda vastavalt aktiivsusastmele. Matkates peavad seljas olema õhemad riided ja paigale jäädes tuleb soojemad kihid selga tõmmata. Oluline on, et ei hakkaks higistama, sest siis saavad riided märjaks ja just siis on oht külmetuda, samuti ei ole võimalik riideid väga hästi kuivatada.
Kui paigal seistes hakkabki veidi jahedam, aga kõige soojemad riided on juba seljas, siis tuleks ennast veidi liigutada, et kehal uuesti soe hakkaks.
KÄTU: Ainult soe riietus tõesti soojas ei hoia, ise peab pidevalt mõtlema ja tegutsema, kuidas kehal soe oleks ja külm ei hakkaks. Minu jaoks kõige ebameeldivam osa päevast oli telkimisplatsile jõudmine ja siis liikumisriiete vahetamine paksema kihi vastu. Kui oled terve päeva matkanud ja lõpuks seisma jääd, siis hakkab kehal päris ruttu külm. Eriti kui oled veel kergelt higistanud ja aluskiht natuke niiske, kuigi talvel peab just jälgima, et ei oleks väga higistamist. Kui lõpuks soe kiht seljas, siis on juba mõnus edasi toimetada, aga peab ikkagi keha töös hoidma, et jahe ei hakkaks.
Külmetavate varvaste vastu
HANS: Magamiseks oli meil -30C magamiskott, kuid selleks, et oleks soe, peab lisaks soojale magamiskotile olema ka hea madrats/matt, mis isoleerib maapinnast tulevat külma õhku. Kui matt all on kehv, siis ka kõige soojema magamiskotiga hakkab külm. Magamiskotis magades ei tohi seljas olla liiga palju riideid, sest siis ei jää soojale õhule magamiskotis ruumi. Üldisel juhul piisab meriinovillasest soojast pesust või võib magada täiesti alasti. Olen maganud ka -24C magamiskotis nii, et sooja pesu mul seljas ei olnud ja oli äärmiselt soe, isegi veidi palav hakkas! Magamiskott toimib kui termos ehk inimene ise peab oma kehasoojusega magamiskoti seest soojaks kütma. Kui ronida magamiskotti külmana, siis ei pruugigi soe hakata. Samamoodi on termosega, termos hoiab väga edukalt kuumal suvepäeval külma joogi külmana ja vastupidi.
KÄTU: Telgis sees saab täitsa passida ja niisama olla, selleks oleme alati magamiskotti läinud. Magamisega oli meil väga hästi, võibolla et kõige mõnusam osa päevast/ööst. Magamiskotti peab minema soojalt ehk teha paar jooksutiiru või hüpet telgist väljas ja alles siis pessa. Magamiskott hoiab inimese kehasoojust kinni. Oli küll hetki, kus varbaid ei saanud kuidagi soojaks, siis tuli jälle magamiskotist välja hüpata ja end liigutada. Mina sain ka magamiskotis sees jalgu liigutada üles-alla-paremale-vasakule, see võis lihtsalt võtta lausa pool tundi, et lõpuks varvastel soe hakkaks.
Soe tuunikalapasta Lapimaa lagendikel
KÄTU: Üks väga suur kütteallikas on soe toit! Meil olid hästi kalorirohked matkatoidud kaasas, millele käis siis lihtsalt kuum vesi peale ja sai imelise lõuna- ja õhtusöögi. Söömine on väga tähtis, sest keha kulutab ju külmas palju rohkem energiat kui muidu. Seega jälgisimegi alati, et kõht oleks täis ja oleksime piisavalt söönud. HANS: Kui oled söönud korralikult, siis on kehal kütust, mida põletada ja nii väldid külmetumist. Kaasas olnud matkatoitude pluss oli veel see, et need pakid kaaluvad enne veega täitmist äärmiselt vähe, seega on kerge mitme päeva jagu toitu kaasas tassida. Samuti tuleb mainida, et Tacticali toidud on äärmiselt maitsvad! Meie lemmik on kindlasti tuunikalapasta.
KÄTU: Ühesõnaga külmaga tuleb kenasti toime, lihtsalt peab olema tahtmist end pidevalt liigutada ja keha töös hoida. Pluss korralik varustus ja muidugi ka toit, mis seest soojaks kütaks ja energiat annaks.
